Järjekordne tasemel film, kuid seekord on tegu hoopis teist masti žanriga. The Century of the Self on dokumentaalfilm, mis lahkab inimmõistust, tutvustab Freudi psühhuanalüüsiteooriaid ja näitab ilmekalt seda, kuidas reklaam mõjutab meie käitumist.
Õõvastavad must-valged kaadrid inimmassidest ja vahele pikitud värvilised kaadrid retro hõnguga reklaamidest moodustavadki kokku Michael Moore'i dokumentaali. Arenev kapitalism ja Freud teevad koostööd, et pugeda tavainimese pähe ja teenida metsikutes kogustes raha. Industriaalühiskond tähendab seda, et tootmine käib konveiermeetodil ja ühtlasi toodetakse tuhandetes ühikutes identseid kaupu, mis alguses töötab suurepäraselt. '60 lõpus toimub aga pöördeline muutus ja ühtäkki tahab iga inimene olla isiksus: suurettevõtted satuvad paanikasse ja masstootmine kaotab oma eesmärgi. Mis saab edasi? Ja kuidas on kõik see seotud religiooni, poliitika, eelkõige ajaloos domineerinud võimudega?
Omamoodi on The Century of the Self inimest kui loomariigi esindajat paljastav film. Mitte kunagi varem pole ma näinud kaadreid, mis peegeldavad inimese käitumist nii primitiivsel ja loomalikult toorel viisil. Kui tahta inimmõistusest natuke enam sotti saada (või siis üha enam segadusse sattuda), siis tuleb filmiõhtule valida just see film.
Autoriõigustega seotud probleemide tõttu, pole dok DVDl või mõnel muul andmekandjal ametlikult saadaval. Saladuskatte all võin öelda, et mõni aeg tagasi oli ta saadaval google videodes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar