Lõpuks sai vaadatud ka pikka aega kohustuslikku filminimekirja kuuluv WALL-E, üks Pixari stuudio järjekordseid meistriteoseid.
WALL-E räägibki samanimelisest robotist, kes on jäänud inimeste poolt hüljatud Maale, et koristada päev-päevalt
nende meie prügi. Inimesed on selleks ajaks kolinud kosmoselaevale elama, sest õhk Maal on liiga saastunud ja prügimäed võrreldavad NYle omaste pilvelõhkujatega. WALL-E pole aga tavaline robot, sest pärast väsitavat tööpäeva läheb ta kogutud "väärtesemetega" koju, laob aarded organiseeritult riiulitele ja lõbustab end muusikali vaatamisega. Seega pole ta just harilik robot, vaid inimlikumgi veel, kui mõni inimene.
Nimitegelase elu aga muutub, kui Maale saadetakse üliarenenud robot, EVE, kelle ülesandeks on otsida Maalt tuntud eluvorme. Protsessi käigus õpib emotsionaalne WALL-E EVE'i tundma ja tutvustab talle elu Maal inimeste moodi, nakatades viimastki inimlikkusega. See saaga viib nad inimeste kosmoselaeva, kus elavad loodusliku valiku tulemusel alles jäänud inimesi meenutavad tüübid: paksud, taandarenenud luustikuga, aheldatud oma üliarenenud tooli külge, on tarbjaühiskonna orjad ja täiesti võõrdunud endisest elust Maal. On mõneti naljakas mõelda, et kaks robotit on need, kes üritavad kallist planeeti , sealhulgas inimkonda päästa.
WALL-Et, nagu paljusid teisigi Pixari animatsioone, oli lihtsalt nauding vaadata. Silm puhkas peenelt väljarenderdatud karakterite ja stseenide peal ning ühtlasi oli tegu läbiva pisarakiskujaga. Polnud ka üllatus, et film oli parajalt naljakas (olenemata vaataja vanusest) ja käsitletud teema piisavalt tõsine, et selle üle hiljemgi veel järele mõelda. See animatsioon on otsene pilge inimeste igapäevaellu ja eelkõige pilk tulevikku, sest olgugi, et tegu on algusest lõpuni arvutis ülesehitatud stseenidega, on jutustatud lugu täiesti reaalne tulevikunähtus. Tõenäoliselt aga ei veaks meil nii, nagu vedas WALL-E filmi tegelastel. Ettearvatav ja üdini Hollywoodilik lõpp ongi põhjus, miks ma ei saa anda filmile täispunkte. Muidu pole nuriseda millegi üle. Üdini armas ja nunnumeetrit laadiv film.
Voice in commercial: Too much garbage in your place? There is plenty of space out in space! BnL StarLiners leaving each day. We'll clean up the mess while you're away.
***
Ship's Computer: Voice confirmation required.
Captain: Uhhh...
Ship's Computer: Voice confirmation accepted.
Film, mida ei suuda isegi nimekad näitlejad päästa. Pigem koeraarmastajatele.
Lugu siis lühidalt selline, et ajakirjanikud John ja Jennifer Grogan abielluvad ja võtavad koera, kellele saab nimeks (oh üllatust!) Marley. Koer võetakse majja, sest lasteks pole vastabiellunud paarike veel valmis ja kahekesi on ka nagu veidi igav. Nagu aimata võite, on Marley täiesti võimatu iseloomuga ja mitte miski ei sunni teda peremehele alluma. Sellest hoolimata on ta pereisa poolt palavalt armastatud, sest annab mehele pidevat inspiratsiooni kirjutamiseks ja ka ajalehelugejad on Marley ja tema peremehe seiklustest vaimustuses.
