Ma nii peast nüüd ei oskagi öelda, mis hinne 50/50 järel IMDb-s seisab, aga eile sai ühiselt otsustatud, et tegu on kahtlemata aasta ühe lemmikuga. Filmi kiidusõnad võiks kokku võtta Facebookis kuvatud lausega: "Achingly hilarious and heartfelt". 50/50 on ühtlasi film, mis üle pika aja tekitas tahtmise seda kogemust teistega jagada.
Valides PÖFFi kavast filmi, jäi loomulikult silma see, et linateoses figureerivad näitlejad nagu kõikide lemmikuks saanud Joseph Gordon-Levitt ning Seth Rogen: duo, mis pidi garanteerima meeldiva kinoelamuse ning mis ei saanud läbi kukkuda. Õnneks läks veel paremini, sest kuigi lugu vähihaigest noormehest ei saanud kõlada just kõigi lõbusalt, oli kogu tegevus ehitatud üles läbivale huumorile, mis ei tekitanud vaatajas draamaga ülemäära rasket tunnet. Mõistagi pole lihtne kirjutada nalju vähihaige ümber tiirlevale loole ilma, et see kedagi teist ei solvaks.
Näitlejatöö oli aga see, mis muutis kogu loo usutavaks, usaldusväärseks ja inimlikuks (rõhk viimasel sõnal). Kuigi suurt rolli mängis muidugi "Superbadi" stsenaristi hästi kirjutatud käsikiri, siis kogu selle asja muutis terviklikuks siiski Josephi ja Sethi sünergia suurel ekraanil. Ei ole ju ka Joseph tegelikult huumori võõras inimene, nagu teda "Kolmas kivi päikesest" võib mäletada.
Ei olegi oluline, millest sa lugu räägid, vaid oluline on, kuidas sa seda teed. Suured kiidusõnad Will Reiserile ("Superbad") ja toredatele näitlejatele, kes loo ühtseks tervikuks sidusid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar