Film, mis ei saa kohe kuidagi külmaks jätta. Noore tüdruku saamise lugu, illustreeritud mitmete erinevate etappidega tema elus. Ilustratsiooni all pean ma silmas etappide värvikust, mida mõjutavad enamasti peategelase kasuvanemad või nende puudumine. Lugu räägibki Alison Lohmani kehastatud tüdrukust, kes elab oma emaga kahekesi, kuid kellest viimanegi lõpuks vanglasse satub. Nii on tüdruk sunnitud minema lastekodusse, kus peagi määratakse talle kasuvanemad. Erinevad kasuvanemad annavad tüdrukule erineva näo ja nii kujunebki temast tugev isiksus, kes viimaks on võimeline oma emale silma vaatama ja tema süüd tunnistama. 
Olen White Oleanderit lugematuid kordi näinud, kuid mitte ainult seepärast, et see on üks mu lemmikutest, vaid põhjus on veelgi lihtsam. Mingi aeg kordas seda alalõpmata TV1000 pealt. Ning kui filmid nagu Bruce Almighty võivad oma üleleierdamisega ära tüüdata, siis iga kord, kui ma antud filmi peale sattusin, ei suutnud ma kunagi kanalit vahetada. Tõeline meistriteos, lugu mis läheb hinge. Taaskord alahinnatud linateos.
1 kommentaar:
Ja kõik see aeg pidasin ma teda Evan Rachel Woodiks. Shame on me! Aga hea film on küll jah.
Postita kommentaar