Eurotrip (2004)

Nii, nüüd siis ühe lemmikuima komöödia kallale. Millegipärast ei lähe toosamune film just paljudele tutvusringkonnast peale, aga kui sellist "easy-entertainmenti" otsida, siis sobib Eurotrip päris hästi. Filmis on palju haiget ja kohati perversset huumorit ja isegi the Hoff on, tõsi ta on ainult küll lauldes, projekti kaasatud.

Lugu on siis umbes selline, et Scotti nimelise peategelase tüdruk jätab viimase maha ja vennike otsustab Euroopasse oma kauaaegset kirjasõpra külastama minna. Miks just nüüd? Ikka seepärast, et peategelane saab "liiga hilja" teada, et Mieke(Mike, nagu Scott teda kutsus) on hoopis kuum saksa tsikk, mitte mingi rõve punaste juustega dork. Juhuslikult või mittejuhuslikult tulevad tema sõbrad ka kaasa ja hullumeelne Eurotip võib alata. Teel kohatakse muuseas itallasest rongiperverti, prantslasest haaremipidajat, Hitleri-wannabest Mieke väikevenda ja loomulikult ei puudu ka inglise jalkahuligaanid.

Ühesõnaga...põhilugu on üks, aga see mis seal vahepeal toimub, paneb nii mõnigi kord absurdsusest irvitama. Isiklik lemmik on, kui peakangelased "idaeuroopasse" Bratislava linna jõuavad ja teada saavad, et raudteevõrgustik on seal päris arenenud. Juba ehitatakse teist...

Ei tasu filmist mingit sügavamat mõtet otsida, ei imestaks, kui nii mõnedki rumalamad ameeriklased arvaksid pärast seda filmi sama, mida Cooper ütles:

You know America was founded by prudes. Prudes who left Europe because they hated all the kinky, steamy European sex that was going on. And now I, Cooper Harris, will return to the land of my perverted forefathers and claim my birthright.

Euroopat reklaamitakse, kui vabameelsete kolooniat, kus saab juba 16. aastaselt alkoholi.

Julgeksin tolle filmi siiski nendest labastest "Dude, where's my car" stiilis komöödiatest kõrgemale tõsta, sest...it has a little europe taste on it.

Berliin on ju Londonist kõigest kiviviske kaugusel! Vähemalt nii nad alguses arvasid...