Twilight (2008)

Tundus ainult loogiline rääkida Twilightist kohe pärast rootslaste vampiirifilmi. Kui nüüd oskaks ka kuskilt alustada.

Film "Twilight" põhineb Stephenie Meyeri samanimelisel romaanil, mis räägib peategelasest Bellast, kes armub absoluutselt täiuslikku vampiiripoissi. Antud juhul olen raamatut ka lugenud (et ikka teada saada, millest kõik see fuzz) ja pean ütlema, et hullemat teost annab otsida. Linateose kasuks vaid nii palju, et viimane oli isegi parem, kui raamat ise, sest peategelase monoloogi ja korduvaid mõtteid kuuleb vaid põgusalt alguses. Etterutates mainin, et selle võrdluse tõttu annan filmile punkti rohkem, kui ta seda väärt on.

Alustades halva käsikirjaga (sitast saia ei tee) ja lõpetades ebasümpaatse Robert Pattinsoni näitlemisega, ei olnud olnud just palju järel, millele loota. Kuna raamatus on "sündmustikuks" vaid Bella ja Edwardi suhted ja teised tegelased koos kõrvaliste sündmustega täiesti tagaplaanile lükatud, siis ei erinenud see kuigivõrd filmis toimuvast. Bella (Kristen Stewart) isa oli ikka suvaline hobo, kelle juures Bella elas, tüdruku "sõbrad" olid lihtsalt mingid tüütud ja uudishimulikud tüübid, kelle nime ma veel lõpupoolegi üritasin meenutada ning Edward oli ikka samasugune stalker, nagu raamatus võib tema käitumisest välja lugeda.


Kui Kristeni näitlejatöö üle pole eriti midagi nuriseda (polnud Bellat mängida nüüd teab mis vägitükk ka), siis seevastu Robertil oli selline nägu peas nagu "võitleks ta igas stseenis justkui kõhukinnisusega" tsiteerides Sopranot. Sellist nähtust on esinenud ka teiste näitlejate puhul ja ma nimetaks seda Daniel Radcliffe'i või Orlando Bloomi sündroomiks.

Film juba iseenesest nägi odav välja, mille üle ei saa ka just imestada, sest kuuldavasti oli selle eelarve suhteliselt väike. "Twilightis" puudus igasugune stiilitunnetus ja paistis, et linateos ei üritanudki midagi innovatiivset teha, vaid täiesti kuivalt materjal "ette lugeda". Ka eriefektid nägid odavad välja ning stseenid, kus Edward demostreeris oma kiirust, tundus see lihtsalt maapinna kohal jalgade siputamisena.


Ja filmi soundtrack?! Iga kord, kui Edward plaanile ilmus, hakkas taustaks "kõlama" parema kirjelduse puudumisel stalkeri muusika. Omamoodi täiesti sobiv arvestades Edwardit ennast, aga muusika püüdis pildi arvelt liiga palju tähelepanu, mis pole just raske, kui pilt ise pole suurt midagi väärt.

Minnes tagasi filmi käsikirja juurde, siis nii mõneski stseenis tundus, et näitlejad on oma repliigid ära unustanud või poldud lihtsalt suudetud antud lõiku mingit otstarbekat rida sokutada. Raamatule truuks jäämisest ei saa siin aga rääkida, sest sündmustikuareng oli kohati raamatus toimuvast täiesti erinev.

Nii mõnigi "Twilighti" fänn on võrrelnud teost Harry Potteri seeriaga, väites, et esimene on palju sügavamõttelisem, kui mingi stoori võluripoisist. Kui Harry Potterist välja jätta absoluutselt kõik muu tegevustik peale Harry ja Ginny sebimise, küllap siis oleks ta ka "Twilighti" fännide vääriline. HP ja "Twilighti" võrdlemine on aga enam kui ülekohtune, sest erinevalt Stephenie Meyerist on Rowlingul stiili.

Kinopileti peale ei soovita raha raisata.