detsember 04, 2008

Låt den rätte komma in (2008)

Paljude teiste kaasblogijatega sarnaselt sai vaadatud "Låt den rätte komma in", järjekornde rootslaste linateos, mille kuulumine IMDB top 250sse õigustab end täielikult. Nüüdseks võiks küsida: Kes ei oleks näinud filmi "Luba see õige sisse"? Sisust pikemalt rääkima ei hakkagi, seda saab lugeda teistest filmiblogidest, mille postitajad on agaramad ja minust kõvasti kiiremad. Lühidalt aga, film räägib Rootsi äärelinnas elavast poisist ja tema naabrist, ebaharilikust tüdrukust Elist, kelle vahel areneb välja tugev sõprusside.

Arvan samuti, et tegu on  omanäolise vampiirifilmiga. Ehkki vampiiri ja lihtsureliku sõprussuhe (või koguni armastus) pole midagi uut (tänu ameeriklaste kassahitile "Twilight"), siis rootslaste film on võrreldes teiste sarnast teemat käsitlevate linateoste kõrval stiilne. Lisaks žanrite rikkusele, on sündmused tihti esitatud lapselikus lihtsuses. Olgu stseen kui võigas tahes, jääb pärast põgusat õõvastusmomenti ikka mulje, et tegelikult on asi hoopis sinus endas, vaatajas ja kõik, mis toimub kinolinal, on täiesti loomulik. See ongi kogu loo puhul kõige hirmutekitavam ja nii sain ma vastuse ka küsimusele "mis selles filmis siis ikka nii hirmsat on?".

Kuna lugu põhineb John Ajvide Lindqvisti romaanil, siis järjekordselt pole linateosesse kõik ära mahtunud/sisse pandud. See on filmi puhul ehk kõige nõrgem koht, sest välja on jäetud Eli kohta vägagi tähtis tükk informatsiooni. Nimelt on filmis lõpu poole üks üsnagi õõvastav stseen, mis jättis mu pikemaks ajaks mõttesse, suutmata ühendada punkti A punkti Bga (kuigi filmis esitatud vihjete põhjal oleks võinud mingi järelduse teha). Spoiler: Eli pole tüdruk, vaid poiss. Raamat pidavat ka selle tagapõhjast rääkima.  Noorte rootslaste Kåre Hedebranti ja Lina Leanderssoni näitlejatöö oli laitmatu ning kindlasti peaks ära mainima, et just selle filmiga sai nende nimi esmakordselt ka IMDBsse kirja - lühidalt, nende esimene linateos. Kuna filmis mängib kaalukat rolli emotsionaalsus, siis on hea näitlejavalik kahtlemata selle filmi trump.

Kosmose külastusest nii palju, et sain samuti nautida põhikooli teismeliste lärmamist, kokakoola topside täitmist keset filminäitamist ja seda kurikuulsaks saanud kiljatust, nagu vaataks saalisolijad parasjagu mõnda "Vimma" tüüpi filmi. 

Üldjoontes võib aga öelda, et filmis ei häbenetud näidata midagi ja kõike, mida vaatajale raatsiti näidata, tehti ülimalt siiral moel. Tihti see avatus ja siirus on aga inimestele kõige võõram ja hirmsam asi maailmas. Plusspunktid rootslastele, kes neist asjadest häbenematult kõnelevad.

Lisalugemist:

Kommentaare ei ole: