november 30, 2008

Ping-pongkingen (2008)


PÖFFi raames ping-pongi kuninga seiklused nüüd ka ära nähtud. Rille on keskmisest kogukam 16 aastane Põhja-Rootsi nooruk. Tema suur kirg on, nagu aimatagi võite, ping pong ja selles spordis tahab ta teistest rohkem kui peaajagu üle olla. Rillel on noorem vend Erik, kes on tema täielik vastand. Erikul on palju sõpru, ta on sportlik ja tihti impulsiivne. Rille on juba harjunud, et Eriku sõbrad teda kiusavad ja mõnitavad, tal on sellest suhteliselt ükskõik. Vähemalt ping pongis lööks ta neid iga kell.
Kõigest hoolimata hoiavad vennad teineteist ja saavad võrdlemisi hästi läbi. Seda hetkeni, kui Rille kuuleb pealt ema vestlust "Maantee Gunnariga" (ema uus poiss-sõber), et üks poistest on hoopis viimase laps. Rille arvab automaatselt, et jutt käib temast. See paneb ta asjade üle järele mõtlema, sest on ju tema isa alati see suur eeskuju, kellest oma vähestele tuttavatele jutustada. Ta pole milleski kindel, aga on liiga arg, et kellegi käest otse midagi küsida. Ühel hetkel ilmub ka isa kaugelt komandeeringust tagasi. Vennad veedavad isaga toredalt aega, kuid peagi selgub, et mees on ikka seesama joodik, kes aastate eest lahkus. Sellest hoolimata üritab "pappa" poisse õpetada ja üritab kaotatud aega tasa teha.
Rille murrab pead, kas isa on ikka isa ja kuidas uue pigem veidra olukorraga toime tulla. Tõe selgudes pole mitte üksi ping-pongi kuningas üllatunud. Järgnevad sündmused panevadki vendade suhted proovile.
Hea huumoriga film. Ja absurdnaljakad on just sellised pisidetailid. Näiteks üks Rille väheseid nohiku olekuga sõbrannasid joonistab musklis torsodega väljakutsuvates poosides mehi. Või näiteks fakt, et poiste kodu on kasse täis. Neid on absoluutselt igal pool, isegi sahtlites. Film, mis lihtsalt kutsub vaatama. Filmi fenomen ongi minu arvates see, kui tõetruult põhjamaise ülekaalulise nooriku mõttemaailma näidatakse. Mitte, et ma sellest midagi väga teaksin, aga it sure looks real.

Kommentaare ei ole: