Esimene 2009. aasta film ja kohe ühe tärni film Filmisilmas juures. Tegu siis tennisefilmiga, kus peaosas Seann William Scott (suuremale vaatajaskonnale vast tuntud, kui American Pie paharett Steve Stifler). Film kategoriseerub "Dude, where's my car" (režissöör on muide sama) stiilis linateoste sekka ja seepärast ei pakkunud erilist pinget.
Lugu iseenesest on lihtne: peategelane Gary elab vagunelamus ja on kohalikus koolis koristaja. Tennisega on ta juba ammu lõpparve teinud ja ei kavatse enam kunagi reketit kätte võtta. Kõik muutub päeval, kui ta kohtab kohaliku tennisemeeskonna treenerit Lev Tuttle't, kellest saab kohe noormehe iidol. Mõned labased naljad hiljem peab Gary tiimi (kes on loomulikult viimased kobakäpad) juhtimise üle võtma ja nad üleriigilistele võistlustele viima, et täita Lev'ile antud lubadus. Miski ei suuda teda peatada ja ta on kõigeks valmis, isegi tiimi vanade võistlustulemuste peale oksendamine ei valmista Garyle probleeme.Süžee, nagu selliste filmide puhul ikka, on nõrgavõitu ja sündmused arenevad kõige ajuvabamas suunas.(Scott'i tihedad vuntsid ei aita Filmi arenedes, muutuvad naljad üha nilbemaks ja dialoog ajuvabamaks. IMDB reiting 5,7 on isegi aukartustäratav, sest isiklikult ootasin palju madalamat hinnangut.
Ei saa salata, et mõni nali võttis suu naerule, aga selliseid filme saab vaadata ainult siis, kui on tuju vaadata sellist "no-brain" filmi. Seltskond oleks ka soovitatav, ei kujuta ette, et midagi sellist üksi vaatan. Nii, et kui kellelgi poolteist tundi tõesti midagi teha pole, siis võib vaadata küll. William Scotti fännidele kindlasti must-see, sest mees seal end juba tagasi ei hoia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar