"Juno" avab vaatepildi täiesti uuest perspektiivist noore tüdruku maailma, kes on küll alles 16, kuid poolkogemata juba lapseootel. Lugu järgib vaimukalt ja irooniamaiguliselt nimitegelase, Juno (Ellen Page) elu nende üheksa kuu jooksul, mil tal tuleb tegeleda probleemidega, millele tavaliselt 16-aastased mõtlema ei peaks. Juno on kadestamisväärselt isepäine ja omanäoline, pisut poisilik tüdruk, kes armastab juua kanistrite viisi mahla. Ometi ei ole teose rõhuasetus teismelise raskel elul, vaid lugu on esitatud vaimukalt, suuresti tänu valitud näitlejatele, Ellen Page'ile ja Michael Cerale (kehastab Paulie Bleekerit). "Juno" teeb eriliseks detailitunnetus, nagu Bleekeri armastus oranžide tic-tacide vastu või Juno poolkatkine hamburgertelefon. Kadestamisväärne on ka tüdruku isiklik tuba, mille kirevus on võrdeline Juno seltsiva ja meeldejääva iseloomuga. Michaeli tegelane on seevastu tagasihoidlik, kuid parema iseloomustuse puudumisel see lahe tüüp, kes on lahe ka siis, kui ta midagi ei tee. Cera kõhetu kere ja kohmetu hoiak on vast just need küljed, mis iseloomustavad näitlejat kõige paremini.
Jennifer Garneri osa "Junos" pedantliku abielunaisena jäi aga kahe eelmainitud noore näitleja kõrval kahvatuks, ehkki ühes Jason Batemaniga (filmis Jenniferi abikaasa Mark) tõid nad sisse vaheldusrikka liini paarist, kelle pealtnäha harmoonilisest elust oli puudu vaid üks väikelaps.
Indie pole vast päris õige sõna iseloomustamaks "Junot", küll aga pole tegu hariliku Hollywoodi toodanguga. Film on ülevoolavalt rikas oma vaimukate dialoogide ja ebaharilike karakterite poolest (ei tasu unustada ka Rainn Wilsoni etteastet sarkastilise poemüüjana nimega Rollo) ja kahtlemata on "Juno" uus vaatenurk komöödiafilmile, mis tõestab veelkord, et "hea" nalja tegemiseks ei ole vaja "American Pie" stiilis dialooge.
Rollo: You better pay for that pee-stick when you're done with it. Don't think it's yours just because you marked it with your urine!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar